Inimeselt inimesele autorent

inimeselt-inimesele-autorent

Inimeselt inimesele autorent. Mis sellega kaasneb ja millised on võimalikud ohud!

Toome välja põhilised probleemid ja mured, mis võivad kaasnenda inimeselt inimesele autorendi korral. Tõstame ka tarbija teadlikust selles osas, mille poolest erineb inimeselt inimesele autorent võrreldes klassikalise autorenditeenusega. Millega peab arvestama nii rendileandja kui ka rendilevõtja inimeselt inimesele autorendi korral?

Inimeselt inimesele autorent – Rendilevõtja:

  • Kindlustus – Enamus tavakasutuses olevad sõidukid ei ole sobivalt kindlustatud kasutamaks neid rendisõidukina. Sõiduki kasutamist teenuse osutamisel kahe või mitme osapoole vahel autorendi valdkonnas loetakse kindlustusandja poolt suurendatud kindlustusriskiks. Tavasõiduki ja rendisõiduki kindlustusmakse võib erineda mitmekordselt, mis tuleneb suurendatud kindlustusriskist ja statistiliselt suuremast tõenäosusest sattuda õnnetusse sõidukiga, millega ei ole harjutud igapäevaselt liiklema. Võimaliku kahjujuhtumi korral on kindlustusandjal õigustatud alus hüvitisest loobumiseks, kuna seda loetakse valeandmete esitamiseks ja kindlustatud vara kasutusotstarbest erineva kasutamisena. Kasutades tavasõidukit rendisõidukina on Rendilevõtjal kahju põhjustamisel suurendatud risk, et sõiduki omanik esitab talle kahjunõude kuna kindlustusandja kahju ei hüvitanud. Seda riski annab vältida kasutades klassikalise autorenditeenust ja sõidukeid mis on kindlustatud kasutamaks neid rendiautodena.
  • Teenuse osutamisel tasutavad maksud – Nii nagu on olukord korterite üüriturul, kus inimeselt inimesele korteri üürimisel on probleemiks maksude laekumine riigikassasse, ohustab seda ka inimeselt inimesele autorent.
  • Sõiduki kasutusmugavus – Inimeselt inimesele autorent on põhiliselt lahendatud sõidukitega mida igapäevaselt kasutavad Rendileandjad. See soodustab olukordade tekkimist, kus sõiduk ei ole ettevalmistatud rendileandmiseks Rendilevõtja huvidest lähtudes. Sõiduki salongis võivad olla ladustatud omaniku isiklikud esemed ja see on otse kasutusest tulnud ja määrdunud. Rendilevõtjal ei ole kohustus sõidukit selliselt vastu võtta aga selleks hetkeks on juba kulunud aega ja asendussõiduki leidmine võib osutuda raskendatuks.
  • Sõiduki tehniline seisukord – Klassikaline autorent on ettevõttlusvaldkond, mille pikemaajalise edu ja toimimise tagab kliendisuhe ja usaldusväärsus. Seda ei ole võimalik tagada rentides välja sõidukeid, mis ei ole tehniliselt korras või on oma algse eesteetilisuse kaotanud. Iga endast lugupidava rendiettevõtte eesmärgiks on tagada kliendi turvalisus ja oma hea nimi. Inimeselt inimesele autorendi korral võib juhtuda, et Rendileandja majandusliku vajaduse rahuldamiseks, milleks võib olla sõiduki remondi vajadus, renditakse sõiduk välja ka tehniliste puudustega.

Inimeselt inimesele autorent – Rendileandja:

  • Kindlustus – Rendilevõtja jaotuses kirjeldasime olukorda, kus tavasõidukina kindlustatud ja rendisõidukina kasutatava sõiduki kahjujuhtumi korral võib kindlustusandja hüvitise maksmisest keelduda. See risk on Rendileandjale kõige suurem ja tuntavam. Võimalike kahjujuhtumine korral mida ei hüvita kindlustusandja peab Rendileandja arvestama stsenaariumiga, mille käigus peab ta olema valmis esitama nõuded otse Rendilevõtja vastu. Mustema stsenaariumi korral tuleb nõuete sissenõudmine teostada hagimenetluse raames, mille korral tuleb arvestada ka õigusabikulude kandmisega.
  • Kui rendilepingu lõppedes sõidukit ei tagastata – Rendileandja peab arvestama olukorraga, kus Rendilevõtja ei tagasta sõidukit kokkulepitud ajal ja kohas. See on käsitletav lepingu rikkumisena, mille täitmist on võimalik nõuda ainult kohtu kaudu. Rendilepingu alusel kasutusse antud sõiduki õigeaegselt mittetagastamine ei ole käsitletav vargusena ja sellest tulenevalt ei ole ka Politseilt abi oodata.
  • Liikluskindlustuse riskikoefitsent – Rendileandja peab arvestama, et sõiduki rendileandmisel ja võimaliku liikluskahju põhjustamisel Rendilevõtja poolt, tõuseb sõiduki liikluskindlustuse riskikoefitsent, mille tulemusena tõuseb kindlustusmakse mitmekordseks. Kasu ei ole ka sõiduki asendamisest, kuna risikikoefitsent on seotud vastutava kasutaja või sõiduki omanikuga.
  • Füüsilisest isikust Rendileandja tulumaksukohustus – Rendileandja peab arvestama oma isikliku sõiduki rendileandmisel füüsilise isiku tulumaksu tasumisega. Füüsilise isiku tulumaks on 20 % saadud tulust, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised.
  • Liisitud sõiduk – Rendileandja peab arvestama, et tüüpiline liisinguleping võimaldab sõiduki anda edasi rendile ainult liisinguandja eelneval nõusolekul. Kui liisinguandja nõusolek puudub ja sõiduk antakse ikkagi rendile võib see teatud olukordades kahjustada liisinguvõtja, ehk sõiduki omaniku edasist krediidikõlbulikust ja liisinguandja võib teatud juhtudel esitada ka lepingu lõpetamise teatise.
  • Tagatisraha – Võimalike Rendilevõtja vastu tekkivate esmaste nõuete rahuldmine on mõistlik tagada läbi tagatisraha. Olukorras kus täis kütusepaagi ja puhtana üleantud sõiduk selliselt Rendileandjale ei tagastata või tagastatakse avariilisena, tagab tagatisraha kindlustuse omavastutuse või muud ettenägematud kulud.